Goondiwindi

Praeguseks oleme Liisuga taas ühes kohas ja ootame uut tööd. Olime ühes cotton farmis shortlistis (nn.eelisjärjekorras) ja õnneks siis õnn naeratas meile. Töökoht asub Goondiwindi linnast umbes 20 min sõidu kaugusel, mis tähendab siis seda, et Liisu pidi bussiga Toowoombast Goondiwindisse sõitma. Sõiduajaks oli peaaegu 3tundi ja hinnaks 40 dollarit. Bussis oli nii palju ruumi nagu sõidaks kusagil esimese klassis.

Tööd leidsime AG Workforce`ga sarnase töövahendusagentuuri kaudu. Selle agentuuri nimi on Shearpower, kus saime ka oranžid vestid, kindad ja laia äärega mütsid, et saaksime turvaliselt tööd teha. Kõik see toimus eelmise nädala esmaspäeval (24.märts). Juttude järgi oleksime juba pidanud sama päeva pärastlõunal tööle jooksma, aga juhtus see, mida te kõik kindlasti juba ka Eesti uudistes kuulnud olete. Queenslandi rannikut tabas lõpuks kaua oodatud vihm ja tormidekogumik, mis läks paari päevaga nii hulluks, et mitmes linna tekkisid suured uputused. Sadama hakkas siis emaspäeval ja kestis kuni neljapäeva õhtuni. Maapind oli aga selleks hetkeks juba nii märg, et nüüd ootame mitu päeva veel, et see taheneks (suured masinad vajuksid muidu lihtsalt soppa sisse) ja alles siis saame lõpuks tööle minna. Loodame, et siis kolmapäevast saaksime tööle hakata ja raha kulutamise asemel hoopis seda teenida. Palk on siin veidi madalam kui eelmises kohas, kuid vahe on mitteoluline, kõigest mõned sendid. Töö peaks olema siis puuvillafarmis moodulite tegemine cotton module builderite peal. Ehk siis meist mõlemast peaks saama masina operaatorid, ehk saab Ragnar isegi traktori peale. Juttude järgi on tööpäevad kuni 14 tundi pikad, eks aeg näitab, kuidas siis meil edasine elu läheb.

Terve selle aja oleme saanud elada Shearpowerile kuuluvas majas, kus elab lisaks meile veel üks eestlane Aivar. Vahepeal oli ka üks iirlastest paarike ka, aga nemad juba läksid ära, kuna reedel öeldi meile, et kui soovime, siis võime ka muud tööd otsida, kuna töölesaamisega läheb veel aega. Sel nädalal peaks veel vähemalt üks eestlane siia tulema vist. Üldse on siis majas vist kümneid ja kümneid eestlasi elanud, sest Shearpower on meie rahvuse seas popp koht. Hetkel on nende kaudu tööl üle 10 eestlase. Vähemalt saame siin elada hetkel tasuta, sest nendel päevadel, mil tööl ei käi, ei pea me ka renti maksma. Muidu on rendiks aga 20 dollarit per nägu öö kohta, ehk siis mitte kõige hullem. Meil on oma tuba nelja nariga, ühisköök, ühine wc ja vannituba, elutuba teleka ja diivaniga. Väljas on isegi nn väike jõusaali nurk :)

Telekast näeme meile kõigile teada ja tuntud sarja „Kodus ja võõrsil“. Ühel päeval nägime vist peaaegu kõige uuemat osa, aga Alf ja veel mõned tuttavad näod olid seal siiski veel olemas. Teisel päeval näeme aga vanu osi, mis on 1992. aastast. Natuke harjumatu on aga seda sarja vaadata ilma eestikeelse pealelugemiseta. Pole kunagi ju nende tegelaste enda häält kuulnud. Muide, kuna mul vanaisa Barryst pilti ei õnnestunud teha, siis võite teda ette kujutada Alfina, sest sarnasus on meie meelest väga suur.

Goondiwindi ostutänav

Goondiwindi linnake on üleüldse väga populaarne linn eestlaste seas. Vaikselt võiks selle juba eestlaste linnaks ristida. Kui linna peal jalutada või poes käia, siis on väga suur tõenäosus, et kohtume ka eestlastega. Esimesel päeval, kui Liisule töösaapaid otsisime, siis jalatsite poes oli lisaks meile veel 3 eestlast. Kui Eestis ei hakka just suvalise eestlasega poes juttu ajama,s iis siin on vastupidi. Nii kui kusagil eesti keelt kuuldakse, hakatakse juttu ajama nii nagu oleksime juba aastaid sõbrad. Goondiwindi on muidu väga väike linnake, kus on natuke üle 5000 elaniku (kõik teavad kõiki, seega kõik eestlased teavad kõiki eestlasi, kes siin on) ja 1 põhiline ostutänav ehk siis tegelikult pole siin väga kohti, kus jalutada ja üldse midagi teha. Siin linnas on ka Kristjan, kellega kohtusime Riia lennujaamas ja kes on meile väga palju kasulikku infot jaganud ja kellega oleme väga palju aega koos veetnud ja väljas käinud. Tema elukohas on ka 2 väikest kassipoega, keda siis aeg-ajalt silitamas käime. Tegelikult on väga hea, et siin on palju inimesi, kellega niisama kokku saada, sest ilma tööta me lihtsalt mandume siin. Nii igav on niisama passida, elurütm on ka jälle vale (ärkame nii hilja ja magama ka hilja, kuigi peaks nagu vastupidi olema).

Väike osa Goondiwindi eestlastest.

Karvapallid

Nendel päevadel, kui vihma sadas, oli tunne, et oleme tagasi Eestis ja käes on augusti lõpp, kus on jahe, niiske, vastik ja rõske. Naljakas on see, et kui tsipa üle kuu aja Brisbane maandusime, siis oli tahtmine pikad teksad ja paksud pusad ära visata, sest arvasime, et meil pole neid enam vaja, kuna nii soe on. Aga tõsi on see, et selle ajaga oleme siinse kliimaga juba niivõrd ära harjunud, et kui väljas on 20ºC, siis meie juba lõdiseme. Teie seal Eestis muidugi naerate vist selle üle, et sellise temperatuuriga külm võiks olla, aga siin tegelikult ongi nii. Liisu pidi lausa poodi minema, et endale mõnusad soojad dressipüksid osta, millega kodus hea lebotada oleks, sest lühikeste pükstega on liiga külm olla.

Õhtuti on väljas sama lõhn, mis Eestis suvel, niiet täitsa kodune on siin. Kodusust suurendab ka see, et nii kui päike loojub, tulevad välja vastikud väikesed sääsed, kes hammustavad päris valusalt. Lisaks veel palju palju kärbseid, kes on siin palju tüütumad, kui kodumaal.

Loodetavasti saame varsti kirjutada oma tööst täpsemalt, sest muidu pole meil siia midagi kirjutada.