Meil on TÖÖ!

Viimased hetked suures linnas.

27. veebruar kujunes meil huvitavaks. Hakkasime hommikul järjekordselt igale poole helistama ja avaldusi täitma. Saatsime avalduse ka sellisesse töövahendusfimasse nagu AG Workforce. Ragnar helistas ka sinna ja kohe vastati talle, et meile helistatakse tagasi. Valmistasime end siis ette, et see kõne tuleb alles heal juhul paari päeva pärast. Läks mööda ehk 1 tund, kui meile juba helistati ja 2 nädalaks tööd pakuti. Töö nimetuseks oli „General farm hand“, mis tähendab, et teha tuleb kõike, mida hetkel vaja teha on. Loodetavasti saaks Ragnar seal ka traktoriga sõita. Kahjuks oli seal aga üks konks. Tööd oleks saanud ainult Ragnar ja asukohaks oleks tal saanud Boggabilla. See asub aga Brisbanest umbes 360 km kaugusel. See tähendaks aga seda, et ma oleks pidanud üksi suurde linna jääma. Kaalusime võimalust, et ehk ma saan kusagil Boggabilla lähedal näiteks Goondiwindi linnas tööd, aga lõpuks otsustasime, et ei hakka seda tööd siiski vastu võtma, kuigi see oleks olnud väga hea võimalus head palka saada ja jalg ukse vahele saada. Juhtus aga nii, et mitu tundi pärast seda, kui Ragnar andis neile teada, et ta ei tule, helistati meile sealt uuesti ja küsiti, kas mina saaksin maalritööga hakkama. Ragnar arvas, et saan küll ja sellega oli asi otsustatud. Kuigi minu ja Ragnari töökohad asuvad üksteisest 233 km kaugusel võtsime need siiski vastu, sest mõtlesime, et kui me veelkord keeldume, siis see firma hakkab ka mõtlema, et meile pole mõtet tööd pakkuda, sest me ei võta neid vastu, eriti kui nad meile niimoodi vastu tulevad. Igatahes anti meile teada, et peame juba järgmisel päeval Toowoomba linnas olema kella 12ks. Natuke ootamatult tuli see kõik, aga nii need asjad siin Austraaliamaal lähevadki. Pikki plaane ei saa teha ja kunagi ei tea, kus sa homme oled.

 

Neljapäeva õhtul käisime veel kiiruga Brisbane linna tehisrannas ja jalutasime kesklinnas ringi. Hostelisse jõudes pidime kiirelt oma kodinad kokku pakkima, et hommikul kuskil kella 10st minema sõita linnast. Toowoomba asub Brisbanest kuskil 127 km eemal, niiet sõitsime sinna tsipa alla 2 tunni, kuna igalpool olid teetööd. Siin on ikka hämmastavad teed, Eestis selliseid kiirteid ikka pole, et 4 rida ühele poole ja 4 rida teisele poole sõidaks. Ja ka autod näevad välja siin nagu uued ja otse pesulast tulnud, sest siin ju soppa pole, et auto must oleks ja rooste ka ei hakka nii lihtsalt autot närima.

Jõudsime siis rõõmsalt kohale. Rääkisime töötajatega juttu, täitsime pabereid ja tööohutusega seotud teste. Siin on taolised testid seadusega kohustuslikud, mitte nagu Eestis, kus antakse tööriistad kätte ja kästakse tööle asuda, ilma et oleks ohutusest jms räägitud. Nagu ma aru sain, siis tegelikult minu ametikoht tekitati ainult sellepärast, et Ragnar saaks oma tööle minna ja et ma ei jääks üksi siis suurde linna. Eestis ei tuleks vist kunagi keegi sulle nii vastu. Igatahes hakkan mina siis selle sama firma kontoris remonti tegema :D Olen siis maalrimees: värvin seinu ja pahteldan :D Kui hätta jään, siis kõik lubasid mind aidata. Ja selle töö eest saan ma juba oma esimesed farmipäevad kirja, nad lihtsalt panevad paberitele kirja, et teen farmitööd, kuigi tegelikult värvin kontoriseinu. Elukohaks saab mulle selle firma töötaja kodu, kus elab veel lisaks üks 23.aastane inglise tüdruk, kes ka teeb seal firmas farmipäevi sisestades mingeid andmeid arvutisse. Seega see firma tuleb tõesti hädas inimestele vastu.

Muide eestlasi hinnatakse selles firmas kõrgelt. Nad on vahendanud juba kümneid ja kümneid eestlasi ja 98% on väga hea mulje jätnud. Nende meelest on meil väga hea tööeetika ja suhtume oma töösse tõsiselt. Seda oli ainult hea kuulda. Loodame, et nad ei pea siis meis pettuma.

Elan siis sellise tüüpilise austraallase kodus. Mul on oma tuba, selle inglise tüdrukuga jagame vannituba ja wc`d, saan kasutada kööki, telekat vaadata elutoas ja tunda end nagu kodus. Peremeheks on 67. aastane Barry, kes oleks nagu minu uus vanaisa :D Ta on hämmastavalt tore ja jutukas vanamees, kes pidevalt teeb nalja ja räägib oma elust. Ja tal on olnud ikka väga huvitav elu. Töökoht asub elukohast kuskil 20-25 minuti jalutuskäigu kaugusel ja hommikul saame tööle Barry`ga. Ragnar ööbis siin 2 ööd, vaatas üle, et mu uus elukoht on ikka tipp-topp ja pühapäeva kell 12 hakkas ta üksi siis Boggabilla poole sõitma. Igatahes jõudis ta ilusasti oma sihtkohta, niiet ei pea tema pärast muretsema. Telefonileviga on tal seal küll probleeme, aga muud asjad on korras. Eks ta hiljem kirjutab ka blogisse oma olukorrast ja tegemistest seal.

Laupäeval sõitsime mu uues kodulinnas ringi. Toowoomba on armas aedlinnake. Taolisi linnakesi pidi tegelikult Aussis üpris vähe olema. Nende jaoks on see muidugi tilluke linn, sest inimesi on siin umbes 130 000, aga no meie mõistes on see linn ju Tartust suurem. Linn asub 700 m kõrgusel Great Dividing Range platoo serval. Tänu sellele on kliima siin ka talutavam, õhtud on umbes Eesti suveõhtu sarnased. Hinnad on siin juba natuke väiksemad kui Brisbanes. Käisime ka ilusaid vaateid Picnic Point`is vaatamas. Lisaks vaadetele on seal ilus pargike, kus piknikku pidada ja jalutada. Täitsa hämmastav, millised vaated siin on, Eestis võib sellest ainult und näha.