Rägbi ja Texas šou

Ragnar palliga

Ragnar on hakkanud siin nüüd rägbi (kohalikud ütlevad selle kohta footy) trennis käima. Korra mängis isegi ühel võistlusel kaasa. Trennid on tal iga teisipäev ja neljapäev. Siin on see rägbi ikka väga popp ala, absoluutselt kõik mängivad seda või elavad sellele kaasa. Vahepeal olid peaaegu igal nädalavahetusel siin rägbivõistlused, mida siis Ragnar pildistamas käis. Kõik olid üllatunud nendest headest piltidest, sest siin ei ole peegelkaameraga pildistamine nii popp. Kõik ainult teevad telefonidega pilte. Niiet kui nad nägid Ragnari pilte, siis öeldi, et ta on täiesti proff ju.

Eli jooksuhoos

Taaskord Ragnar palliga

Vahepeal käisime Ragnariga Macintyre fallsil. Tegemist on siis sellise väikese joaga, kus oli õnneks ka vesi olemas. Seni oleme taolistes kohtades alati siis olnud, kui pole üldse vett, niiet lõpuks saatis meid edu. Tagasisõit jäi muidugi väga hilja ja pimeda peale, niiet saime taaskord närvikõdi. Ajasime 2 känguru ka alla. Õnneks said nad ainult kerge löögi ja pärast paari sekundit hüppasid nad jälle edasi. Õnneks suutis Ragnar kiirust piisavalt vähendada, et autole uut mõlki ei tulnud, ainult mõned karvatuustid jäid esitulede külge.

Lehmade ajamine ehk draftimine

Üle-eelmine nädalavahetus toimus Texases aasta suurüritus Texas show. Tegemist oli nagu Paunvere väljanäitusega. Loomi oli rohkem kui inimesi. Päris huvitav üritus oli tegelikult, vähemalt väike vaheldus tavalisele nädalavahetusele. Osad olid siis väljatoonud lambavilla ja köögivilju, juurvilju, et siis saaks nende seast ikka kõige paremad välja valida. Lisaks oli siis hobustega lehmade ajamine, ilusamate tõuloomade valimine, hobuste võistlused, trikimootorratturid, väikeste põrsaste jooksuvõistlus, väike tivoli nurgake ja õhtul ilutulestik. Päris suur üritus oli tegelikult ja inimesi oli päris palju ikka kohale tulnud.

Trikiratturid

Puhtaks pestud ja kammitud väikesed angused. Nagu sametist olid.

Võidusõidu põrsad

Eelmine nädalavahetus otsustasime Ragnariga Toowoombasse sõita, et natuke ennast ja raha tuulutada :) Toowoomba on meist ainult 180 km kaugusel, mis Austraalia mõistes on kui kiviga visata. Aeg läks nii ruttu, et pooltesse kohtadesse, kuhu tahtsime minna, ei jõudnudki. Nii hea oli aga tegelikult natuke suuremasse linna minna korraks ja head värsket õhku tunda.  

Maainimesed läksid suures linnas šopates natuke hulluks.

Nii nagu Eestiski kevadeti, kui esimesed soojad ilmad on, tuleb ka siin teha esimene väligrill

Hambaarsti juures ja maksutagastus

Pääsukesed laulavad meil iga päev peade kohal

Olen ammu tahtnud blogi kirjutada, aga kord ununeb see mul nädalavahetusel ära. Nüüd on aga üle kuu juba eelmisest postitusest möödas, niiet peab ikka ennast kokku võtma. Selle kuu ajaga on nii mõndagi juhtunud. Meil on jäänud Whyallas töötada veel 2 kuud, see tähendab seda, et oleme juba 4 kuud ära olnud siin, mis omakorda tähendab, et oleme ära teinud 88 farmipäeva, et saada teise aasta viisat. Juhuu! Aeg on läinud igatahes väga kiirelt ja märkamatult. Eriti kiirelt lähevad muidugi alati nädalavahetused.

Alustame sellest, et olin sunnitud hambaarsti siin külastama. Ma olin kuulnud õudusjutte, kui kallis hambaarsti teenus siin on, aga ei sisimas siiski lootsin, et ehk ei ole asi nii hull. Enne Aussi tulekut käisin ekstra hambaarstil, kes likvideeris kõik võimalikud ohukohad. Aga seda muidugi poleks ta suutnud ette näha, et mul murdub ühest hambast suur tükk välja. Kuna aga meie suurlinnas Texases hambaarsti pole, olin sunnitud minema Goondiwindisse arsti juurde. Esimese asjana saadeti mind kohe röntgenisse. Mina muidugi seda ei soovinud, aga mulle öeldi, et see on kohustulik. Sisimas juba aimasin, et see lõbu läheb kalliks maksma. Pärast röntgeni saingi siis arsti juurde. Oli selline nooremapoolsem hindu, kes aga ilmselgelt juba lapsestsaadik siinmail elanud. Arstikabinet ja kõik muu oli väga tipp-topp, ka arst ise oli väga asjalik ja hea. Muudkui päris ega valus või ebamugav pole. Hammas ehitati uuesti üles kuskil 15-20 minutiga. Eestis oleksin taolise teenuse eest maksnud ehk 50 euri, aga siis pidin ma selle eest välja käima 300 dollarit, mis on umbes 200 euri!!! Ma pidin pikali kukkuma, kui arvet nägin, aga mis muud ma teha sain, kui see summa välja käia. Niiet jah, Austraalias on väga kallis hambaravi.

Käes on ka maksutagastuse aeg. Meil on sellega kahjuks oma teema, ja ei teagi, kuidas see laheneb. Esiteks pidime helistama maksuametisse, et me saaksime oma kontod maksuametiga sünkroonida. Juba selle jaoks pidin ma mitu korda sinna helistama, küll oli server maas, küll katkes kõne jne. Lõpuks kui mind saatis edu, siis sattusin väga huvitava klienditeenindaja otsa. Peale pikka kõnet küsis ta minult, kus ma pärit olen, et tema pakuks, kas Eestist, Lätist või kusagilt sealt lähedalt. Mina olin sellest muidugi hämmeldunud ja vastasin, et tõesti olen Eestist ja uurisin, kus ta selle ära arvas. Selle peale vastas ta, et on ise Eestis vahepeal elanud ja töötanud ja nägi nime kirjapildis ja aksendis sarnasusi. Kui suur on tõenäosus, et Austraalia maksuameti infoliinile helistades satun taolise inimese otsa. Aga kõik see osa oli muidugi lihtne ja tore kogu selle maksutagastuse juures. Lõpuks saime oma kontod linkida ja võisimegi makse tagasitaotlema hakata. Peab ütlema, et see on ikka parajalt tülikas protsess, sest pead nii paljudele küsimustele vastama ja kogu see asi võtab ikka oma aja. Eestis on see ikka väga lihtne, logi panga kaudu sisse ja kõik su vajalikud andmed on seal olema, kontrolli üle ja saada ära. Siin aga peab kõik ju nii keeruline olema. Puänt aga tuleb nüüd. Kuna oleme märkinud maksupaberi peal, et oleme residendid, siis maksame vähem makse kui mitteresidendid. Resident peaks olema siis see, kes on kavatseb ühes kohas töötada või Austraalias olla vähemalt 6 kuud. Nüüd aga ütleski maksutagastusprogramm, kuhu märkisime ennast residendiks (sest isegi seal ühte testi tehes öeldi meile, et kvalifitseerume residendiks), et Austraalia maksuameti andmetel me pole residendid. Asi on nimelt selles, et siis kui maskuaasta lõppes (1.juuli), polnud me veel siin 6 kuud viibinud. Nüüd ei teagi mis saab. Kui läheb hästi siis saame kõik maksud tagasi, kui läheb halvasti, siis saame maksuametilt kopsaka arve sisuga, et oleme vähem makse maksnud, kuna nende arvates oleme me mitteresidendid ja peame nüüd selle maksuvahe tagasi neile maksma. Väga loodan, et me saame selle esimese variandi. Kõik oleneb sellest, kas meie tagastus toimub automaatselt või hakkab seda mingi inimene kontrollima. Hoiame igatahes pöidlaid. Hetkel esitasime ainult Ragnari maksud ära ja olenevalt sealt tulenevast vastusest, siis hakkame minu makse tagasi taotlema.

Tööst ka natuke. Igal töötajal on võimalus korra 6 kuu jooksul uued saapad endale saada. Esimesed saapad saad küsida siis, kui 3 kuud on täis. Meie kasutasime selle võimaluse kohe ära. Nädal pärast 3 kuu täitumist läksime töötaja juurde,kes hakkas ka muigama, et küll me ikka oskame kohe saapaid küsima. Igatahes nüüd on meil mõlemal tutikad saapad. Arvatavasti saavad ka need varsti omadega läbi, sest sitt sööb siin ikka korralikult neid. See lausa söövitab nende taldadesse auke.

Lisaks sellele toimus meil väike ATV koolitus, sest kõik töötajad peavad oskama sellega sõita, kui on vajadus näiteks loomad kuhugi aedikusse viia. Mina polnud muidugi varem ATVga sõitnud, suht naljakas oli, aga hakkama sain. Siiski kirjutati mu lehe peale, et kuna olen algaja sõitja, siis üksi ma sõitma ei tohi minna ja minuga peab siis keegi alati kaasas olema, kui ma peaksin ATVga midagi tegema.

Lõpuks olen ka mina päris palju arvuti taha sattunud. Ühel nädalal olin teatavatel põhjustel igapäev seal taga ja hiljemgi olen nüüd paar korda nädalas natuke harjutanud. Võrreldes esimeste kordadega on asi märkimisväärselt paranenud ja seda tänu sellele ühele nädalale, kui olin iga päev seal taga. Ühel päeval, kui üks tüdruk, kes sel päeval töölolijatest ainukesena arvutit oskas, haige oli ja koju läks, pidin mina ise seal arvuti taga üksi olema. Tavaliselt keegi ikka piilus üle õla, kuidas hakkama saan, aga sel päeval olin alguses täiesti üksi. Tegelikult oli päris hea tunne, et taoline vastutus mulle jäi ja arvatavasti sain hästi hakkama, sest hiljem tuli ülemus ka sinna ja tegi teise poole päevast arvutit, aga ta ütles, et olin suutnud kõik asjad ilma vigadeta teha ja oli üllatunud, et juba nii ruttu tuleb üpris hästi see välja. Ainuke asi on nüüd see, et pean ikka need tõud väga selgeks saama, need on veel ainukesena jäänud. Aga no eks neid annab ikka õppida ka. Kui on tegemist puhaste tõutunnustega, siis saan ma väga hästi aru, kes ta on, aga kui ta on millegi segu, siis läheb asi juba segaseks. Aga peab mainima, et arvuti taga mulle meeldib, hea vaheldus pidevale offside tööle.

Nuhtlused