Australian dream: 13 tunnised tööpäevad

Uued turistid saabuvad spaasse.

Järjekordne nädal on mööda läinud. Nagu ma eelmises postituses mainisin, et järgmine nädal tuleb pikk ja raske, siis nii see ka läks. Ühel päeval olime tööl 13,5 tundi ja teisel 13 tundi ja ega need ülejäänudki alla 12 tunni jäänud. Ainult esmaspäeval jõudsime koju enne kella 17t. Homme peaks tulema meil 1200 lehma! Väikeseks võrdluseks võite mõelda sellele, et kui me peame päevas protsessima 950 lehma, siis saame kodu poole sõitma hakata umbes kella 19 ajal, siis nüüd võite sellele veel kuskil 3 tundi juurde mõelda.

Korraga tuli 4 autot, kus kokku väljus 448 pealine kari, kes vajas koheselt protsessimist.

Eelmine nädal tegi Ragnar jälle pead. Tal tuleb see aina paremini välja, mis tähendab ka seda, et Illimar ei pea terve päev pead tegema ja Ragnar saab talle nn puhkust anda. Mina hakkan ka vaikselt uusi asju õppima, et saaksin Elile puhkust anda. Eli on kogu aeg arvuti taga ja tema on see, kes ütleb, mis kategooria alla mingi lehm läheb ja mis hormooni saab ja mis aedikusse läheb. Niiet vaikselt hakkan ma lehmatõuge õppima, siis neid erinevaid kategooriaid, mis tulenevad hammaste arvust, tõust, kaalust jne, et nad ikka õigesse kohta suunaksin. Niiet olen tagasi koolis. Saab põnev olema.

Siis kui crush järjekordselt lagunema hakkas.

Nädalavahetuseks olime suhteliselt väsinud, sest kogu see väsimus aina kuhjus ja kuhjus. Laupäeval käisime Ragnariga Inverellis. Käisime šoppamas ja nädala toidukraami varumas. Üllatav on see, et Inverellis oli juba täielik sügis. Kõik puud olid nii värvilised nagu Eestis sügiseti. Inverell asub lihtsalt kõrgemal ja temperatuurid tsipa jahedamad kui Texases. Siin pole meil sügisest veel märkigi, kui see üks külmalaine välja arvata. Ülejäänud nädalavahetus möödus lihtsalt puhkamise tähe all. Nüüd peabki jälle magama minema, et homme vapralt uusi „kliente“ vastu võtta.