Pääsukesed laulavad meil iga päev peade kohal |
Alustame sellest, et olin sunnitud
hambaarsti siin külastama. Ma olin kuulnud õudusjutte, kui kallis
hambaarsti teenus siin on, aga ei sisimas siiski lootsin, et ehk ei
ole asi nii hull. Enne Aussi tulekut käisin ekstra hambaarstil, kes
likvideeris kõik võimalikud ohukohad. Aga seda muidugi poleks ta
suutnud ette näha, et mul murdub ühest hambast suur tükk välja.
Kuna aga meie suurlinnas Texases hambaarsti pole, olin sunnitud
minema Goondiwindisse arsti juurde. Esimese asjana saadeti mind kohe
röntgenisse. Mina muidugi seda ei soovinud, aga mulle öeldi, et see
on kohustulik. Sisimas juba aimasin, et see lõbu läheb kalliks
maksma. Pärast röntgeni saingi siis arsti juurde. Oli selline
nooremapoolsem hindu, kes aga ilmselgelt juba lapsestsaadik siinmail
elanud. Arstikabinet ja kõik muu oli väga tipp-topp, ka arst ise
oli väga asjalik ja hea. Muudkui päris ega valus või ebamugav
pole. Hammas ehitati uuesti üles kuskil 15-20 minutiga. Eestis
oleksin taolise teenuse eest maksnud ehk 50 euri, aga siis pidin ma
selle eest välja käima 300 dollarit, mis on umbes 200 euri!!! Ma
pidin pikali kukkuma, kui arvet nägin, aga mis muud ma teha sain,
kui see summa välja käia. Niiet jah, Austraalias on väga kallis
hambaravi.
Käes on ka maksutagastuse aeg. Meil on
sellega kahjuks oma teema, ja ei teagi, kuidas see laheneb. Esiteks
pidime helistama maksuametisse, et me saaksime oma kontod
maksuametiga sünkroonida. Juba selle jaoks pidin ma mitu korda sinna
helistama, küll oli server maas, küll katkes kõne jne. Lõpuks kui
mind saatis edu, siis sattusin väga huvitava klienditeenindaja otsa.
Peale pikka kõnet küsis ta minult, kus ma pärit olen, et tema
pakuks, kas Eestist, Lätist või kusagilt sealt lähedalt. Mina olin
sellest muidugi hämmeldunud ja vastasin, et tõesti olen Eestist ja
uurisin, kus ta selle ära arvas. Selle peale vastas ta, et on ise
Eestis vahepeal elanud ja töötanud ja nägi nime kirjapildis ja
aksendis sarnasusi. Kui suur on tõenäosus, et Austraalia maksuameti
infoliinile helistades satun taolise inimese otsa. Aga kõik see osa
oli muidugi lihtne ja tore kogu selle maksutagastuse juures. Lõpuks
saime oma kontod linkida ja võisimegi makse tagasitaotlema hakata.
Peab ütlema, et see on ikka parajalt tülikas protsess, sest pead
nii paljudele küsimustele vastama ja kogu see asi võtab ikka oma
aja. Eestis on see ikka väga lihtne, logi panga kaudu sisse ja kõik
su vajalikud andmed on seal olema, kontrolli üle ja saada ära. Siin
aga peab kõik ju nii keeruline olema. Puänt aga tuleb nüüd. Kuna
oleme märkinud maksupaberi peal, et oleme residendid, siis maksame
vähem makse kui mitteresidendid. Resident peaks olema siis see, kes
on kavatseb ühes kohas töötada või Austraalias olla vähemalt 6
kuud. Nüüd aga ütleski maksutagastusprogramm, kuhu märkisime
ennast residendiks (sest isegi seal ühte testi tehes öeldi meile,
et kvalifitseerume residendiks), et Austraalia maksuameti andmetel me
pole residendid. Asi on nimelt selles, et siis kui maskuaasta lõppes
(1.juuli), polnud me veel siin 6 kuud viibinud. Nüüd ei teagi mis
saab. Kui läheb hästi siis saame kõik maksud tagasi, kui läheb
halvasti, siis saame maksuametilt kopsaka arve sisuga, et oleme vähem
makse maksnud, kuna nende arvates oleme me mitteresidendid ja peame
nüüd selle maksuvahe tagasi neile maksma. Väga loodan, et me saame
selle esimese variandi. Kõik oleneb sellest, kas meie tagastus
toimub automaatselt või hakkab seda mingi inimene kontrollima.
Hoiame igatahes pöidlaid. Hetkel esitasime ainult Ragnari maksud ära
ja olenevalt sealt tulenevast vastusest, siis hakkame minu makse
tagasi taotlema.
Tööst ka natuke. Igal töötajal on
võimalus korra 6 kuu jooksul uued saapad endale saada. Esimesed
saapad saad küsida siis, kui 3 kuud on täis. Meie kasutasime selle
võimaluse kohe ära. Nädal pärast 3 kuu täitumist läksime
töötaja juurde,kes hakkas ka muigama, et küll me ikka oskame kohe
saapaid küsima. Igatahes nüüd on meil mõlemal tutikad saapad.
Arvatavasti saavad ka need varsti omadega läbi, sest sitt sööb
siin ikka korralikult neid. See lausa söövitab nende taldadesse
auke.
Lisaks sellele toimus meil väike ATV
koolitus, sest kõik töötajad peavad oskama sellega sõita, kui on
vajadus näiteks loomad kuhugi aedikusse viia. Mina polnud muidugi
varem ATVga sõitnud, suht naljakas oli, aga hakkama sain. Siiski
kirjutati mu lehe peale, et kuna olen algaja sõitja, siis üksi ma
sõitma ei tohi minna ja minuga peab siis keegi alati kaasas olema,
kui ma peaksin ATVga midagi tegema.
Lõpuks olen ka mina päris palju
arvuti taha sattunud. Ühel nädalal olin teatavatel põhjustel
igapäev seal taga ja hiljemgi olen nüüd paar korda nädalas natuke
harjutanud. Võrreldes esimeste kordadega on asi märkimisväärselt
paranenud ja seda tänu sellele ühele nädalale, kui olin iga päev
seal taga. Ühel päeval, kui üks tüdruk, kes sel päeval
töölolijatest ainukesena arvutit oskas, haige oli ja koju läks,
pidin mina ise seal arvuti taga üksi olema. Tavaliselt keegi ikka
piilus üle õla, kuidas hakkama saan, aga sel päeval olin alguses
täiesti üksi. Tegelikult oli päris hea tunne, et taoline vastutus
mulle jäi ja arvatavasti sain hästi hakkama, sest hiljem tuli
ülemus ka sinna ja tegi teise poole päevast arvutit, aga ta ütles,
et olin suutnud kõik asjad ilma vigadeta teha ja oli üllatunud, et
juba nii ruttu tuleb üpris hästi see välja. Ainuke asi on nüüd
see, et pean ikka need tõud väga selgeks saama, need on veel
ainukesena jäänud. Aga no eks neid annab ikka õppida ka. Kui on
tegemist puhaste tõutunnustega, siis saan ma väga hästi aru, kes
ta on, aga kui ta on millegi segu, siis läheb asi juba segaseks. Aga
peab mainima, et arvuti taga mulle meeldib, hea vaheldus pidevale
offside tööle.
Nuhtlused |
No comments:
Post a Comment