Sunday, March 15, 2015

Sponsorship viisa, OLEMAS!

20. veebruar oli päev, mil täitus meil aasta Austraaliasse tulemisest. Peab ütlema, et see aasta on nii kiiresti möödunud. Mul on hea meel, et me otsustasime oma mugavusstoonist välja tulla ja siin kaugel maal täiesti nullist alustada. Oleme korralikult siin jalad alla saanud ja ma ei kahetse mitte midagi. Kahjuks on läinud aga nii, et blogi pealkiri õige enam pole. Seiklussaarest on asi kaugel, sest oleme siin nii rutiinis kui olla saab ja seiklusteks aega pole. Seigelda saame ainult oma puhkuste ajal.

20. veebruar oli ka päev, mil Austraalia valitsus otsustas meile uue viisa väljastada. Arvasime, et nad on meid juba unustanud, õnneks siiski mitte. Saame siin olla nüüd 4 aastat. Kahjuks eeldab see seda, et peame oma praeguses töökohas püsima, mis seab siiralt kahtluse alla selle, et me siin 4 aastat oleme.

Mina ja Yogi. Head 1 aastat Austraalias! 
Väike BBQ sõprade pool, mis kokku kestis lausa 12 tundi.

 

Australian Day, 26. jaanuar

26. jaanuar oli riigipüha, Australian Day. See tähendas muidugi ühte lisa vaba päeva ja otsustasime kohe rannikule puhkama sõita. Seekord jäi meie valikusse Ballina väikelinnake. Byron Bayst on see umbes 30 km kaugusel. Kui nädalavahetus algas, siis ei tahtnud me tegelikult sõitma hakata, sest rannikul sadas päris korralikult, aga kuna motell oli broneeritud ja makstud, siis ei tahtnud seda raisku lasta. Ja hea oligi, sest juhtus nii, et rannikul läksid ilmad ilusaks ja kogu see vihm ja torm tuli hoopis Texasesse.
 
Hullasime jälle lainetes ja lasime päikesel endale pai teha. Nädal aega hiljem oli samas rannas muide hairünnak, niiet väga ei julgegi enam varvast vette panna.

Ballina


Byron Bay

Byron Bay
Ballina
Kui Coffs Harbouris oli suur banaan, siis Ballinas on hiiglaslik krevett.
 


Tagasi Texases tervitas meid aga korralik uputus. Öösel sadas veelgi ja hommikul tööle minnes ootas meid halb üllatus, osad teelõigud olid vee all ja pidime ringiga tööle sõitma ja ka sellel lõigul oli üks koht päris korralikult üleujutatud. Sügavus oli lausa 40 cm, üks auto ei hakanud riskima sealt läbisõitmisega ja pööras otsa ringi.
 
Tormi tipphetkel oli see väike lomp kordades suurem. Kogu see väike nõgu oli vett täis nii, et see tekitas te peale korraliku jõe.
Üleujutus
Vahest satub neid sõpru meile taaskord tuppa.
Siis kui elekter on ära läinud, tuleb hommikul küünlavalgel süüa.

 

Sunday, January 18, 2015

Igast asjast natukene

Möödunud on peaaegu 2 kuud viimasest postitusest. Oleme nii rutiinis kinni, et lihtsalt ei viitsi vabadel hetkedel arvuti taha istuda ja midagi blogi jaoks kirjutada. Ja ausalt öeldes pole midagi erilist ka kirjutada, sest midagi säravat juhtunud pole.
 
Detsembri alguses kolisime omaenda väikesesse pessa. Tegemist on keskmise boksiga 3sest ridaelamust. Seal on avatud köögiga elutuba ja eraldi magamistuba, mis on meie kahe jaoks täpselt paraja suurusega. Kahjuks oli meie korter täiesti tühi, mistõttu peame seda vaikselt sisustama. Ja 3 esimest päeva polnud meil elektrit, kuna elektrik ei saanud varem tulla. Elasime need mõned päevad veel vanas kohas veel. Panime linna ja töö juurde kuulutused, et otsime külmikut, kuna see oli kõige elutähtsam asi, ilma milleta me sisse poleks saanud kolida. Õnneks meil vedas ja üks naine tahtis oma praktiliselt uuest külmikust vabaneda, sest see lihtsalt seisis tal nurgas. Saime selle 75 dollariga, uus maksab muidu kusagil 450 dollarit. Hea diil. Sama moodi saime pesumasina oma töökaaslase käest. Ragnar andis oma vana fotoka (väärtus umbes 150 dollarit) talle ja meie saime korras masina. Taaskord edukas diil, sest uus masin maksaks taas kuskil 400 dollarit. Teleka (küll vana kineskoop, aga töötab hästi), mikrolaineahju ja telekalaua saime oma ülemuselt tasuta. Seega säästsime väga palju. Madratsi ja muud pudi-padi oleme saanud second handist. Voodialuse tegi Ragnar euroalustest, nendest kavatseme teha ka söögilaua ja diivanilaua. Hetkel on aga kõige suurem mure diivan ja riidekapp, loodame, et saame neendki kaltsukast või kohalike käest. Ei taha väga palju raha siia alla nüüd panna.
 
Before & After
 
Before & After
 
Selline külaline oli meil köögilaual paar päeva tagasi,
ei tea, kuidas ta tuppa sai. Päris läbipaistev oli teine.

Tema oli meil õues ja muidugi pidi Ragnar teda torkima minema,
mille peale see tegelane hüppas hoopis tuppa ja otse külmkapi peale. 3D külmkapi magnet.
 
Detsembri alguses toimus Texase aastasündmus, Texas Race. Tegemist siis hobuste võidusõiduga ja niisama jutustamise ja joomisüritusega. Päris huvitav oli võidusõite vaadata, polnud midagi sellist varem näinud. Muidugi tuleb selleks ürituseks end ka korralikult üles lüüa: uhked kleidid, soengud, kübarad ja meigid.
 


 
Detsembris käisime paar korda Ragnariga ka Brisbanes. Kõige pealt ajasime viisa asju. Tegime kopsuröntgeni ja mina tegin siis selle kardetud IELTS keeletesti. Test koosneb neljast osast: kirjutamine, lugemine, kuulamine ja rääkimine. Kirjutamises oli suht lihtsad ülesanded. Kõigepealt pidin kokkuvõtvalt kirjeldama kahte graafikut, mis kujutasid ookeanivee reostamist. Teiseks ülesandeks oli arutleda teemal, kas koolis peaks kunstiõpetus ja taolised ained kohustuslikud olema (ju siis siin maal need ei ole kohustuslikud). Lugemine oli kõige raskem minu jaoks, sest seal oli väga palju erinevalt ülesseatud ülesandeid, kus paaris kohas tegin üki-kaki-kommi-nommi. Kuulamine oli väga lihtne minu meelest. Tegin seal enda teada ainult ühe vea, sest tähelepanu kadus ja vastus jooksis kõrvust mööda. Usun, et ülejäänud olid õiged seal. Rääkimine oli ka lihtne, pidin rääkima endast ja oma kodust ja siis koduõpetamisest ja kodustest ülesannetest. Testi vastused sain teada alles jaanuaris ja ma olin meeldivalt üllatunud. Suutsin saada 9 punktist lausa 8 ja lugemine, mis oli raske, sain täistabamuse. Eks seal oli siis õnne. Niiet võiksin vabalt ka siin ülikooli minna, sest seda taoline punktisumma lubaks teha küll. Nüüd on siis meie poolt kõik paberid ja andmed Immigratsiooniametile esitatud ja ootame vastust. Loodetavasti tuleb seegi ruttu.
 
Vaade meie hotellitoa rõdult.
Nagu Tartu
Jõulud olid meil pikad pühad ja vabad päevad. Otsustasime Austraaliat avastada ja sõitsime taaskord Brisbane ja sealt edasi põhjapoole Sunshine Coastile ja Noosa Headsi. Magasime taaskord autos parklates (Dicky Beach ja Coolum Beach), möllasime lainetes ja hängisime niisama. Oli päris mõnus minipuhkus. Kahjuks pilte väga pole, kuna ei Ragnar ega mina ei viitsinud väga pilte teha. Viimane päev oli vihmane ja nii käisime kinos lõpuks "Kääbikut" vaatamas, sest siin esilinastus see alles 26. detsember ja külastasime Austraalias suuruselt neljandat kaubanduskeskust. Sellest suutsime läbi jalutada ainult väga väikse osa, sest oli vaja ju tagasi koju jõuda.


 
 
Southbank Brisbane
Kui konditsioneer ei tööta, peavad autoaknad avatud olema ning tuleb arvestada,
 et siis võib ka päikesest ära kõrbeda. Mulle see muidugi pähe ei tulnud ja päevitasin autos olles püksid jalga :)
 
Coolum Brach

Coolum Beach
Noosa Heads
Noosa
Austraalia elustiil ja chill
Vana-aasta võtsime vastu kodus. Midagi erilist me ei teinud. Vaatasime telekas, kuidas Sydneys aastavahetust vastu võeti, jõime kohustusliku šampuse ja kohustusliku Skype kne koju ja oligi magamaminek. Isegi säraküünlad jäid põletamata. Ragnar jäi juba niigi kell 7 õhtul magama, niiet pidin ta ikka kell 11 üles äratama, et aastavahetust vastu võtta.
Töö poolest on meil hetkel natuke rahulikum. Detsember oli väga kiire ja tegime väga-väga pikki tööpäevi ja paar taolist monstrumpäeva on olnud ka jaanuaris, aga üldiselt on ikka rahulik praegu....kuniks jälle hulluks läheb.
 
Pääsud meie pea kohal
Üks päev oli meil taoline sõber shedis. Korra oli ja järgmisel hetkel oli juba surnud õnneks. Ehmatas ära küll.

Nämm nämm
Tundub, et oli head lapsed see aasta ja jõuluvana ja päkapikud saatsid mitu pakki hea importkaubaga meile.

Aega võttis, aga jaanuariks jõudis ka päkapikk lõpuks siia kaugele.

Järgmise postituseni. Kes soovib, võib meie käest meie postiaadressi küsida, et meile kirjutada ja joonistada ;)