Hello, Sydney!

Esmaspäev 6. oktoober oli päev, mil alustasime oma õiget puhkust. Olime juba kaua arutanud, et kui me lõpuks puhkust võtame, siis esimese asjana läheme Sydneysse. Kuna me polnud kuni viimase tööpäevani kindlad, mis meist saab, siis polnud meil ka palju aega puhkuseplaane koostada. Alles siis, kui tööpäev läbi oli, hakkasime mõtlema, et mida me siis täpsemalt vaatama ja tegema läheme. Suhteliselt üle põlve tuli kogu see ettevõtmine, aga tagantjärele mõeldes oli see siiski ideaalne puhkus.

Päev 1

Kell 6.30 hommikul alustasime oma sõitu Sydney suunas. Otsustasime sinna ühe päevaga sõita, sest nii jääks meile rohkem aega linnas uudistada. GPS andis vahemaaks 699 km ja ajakuluks 8 h ja 57 minutit. Tegelikult suutsime kusagilt valepöörde teha ja meie reis läks umbes 60 km pikemaks. Kokku sõitsime peaaegu 10 h. Tubli Ragnar, kes roolitaga istus. Tegime ühe väikese jalasirutus pausi Tamworthi linnas, et siis taaskord edasi sõita. Nii huvitav oli jälgida, kuidas maastik järjest mägisemaks ja rohelisemaks muutus, mida lähemale me oma sihtmärgile jõudsime. New South Wales on ikka tunduvalt rohelisem kui Queensland. Rohelust on võimalik näha kuni 200 km kaugusele rannikust, kui see piir on ületatud, võib öelda, et olete jõudnud outbacki, kus on kõik kollane ja pruun ning rohelist muruliblet pole mõtet otsidagi, seda eelkõige siis suvel.

Ummik!

Kusagil 140 km enne Sydney hakkasime oma GPS kahtlema, sest ta suunas meid kiirteelt eemale. Korra nägime, et kiirteel on ummikud (eelnevalt oli just pikk nädalavahetus, Labour day, mis tähendas, et nüüd kiirustasid tagasi koju.) Kui olime natuke kõrvalistel teedel tiirutanud, siis sõitsime uuesti kiirtest mööda ja märkasime, et ummikust pole jälgegi ja otsustasime, et ei kuula enam GPSi ja sõitsime kiirteele. Nii kui me sinna keerasime saime oma veast aru. Ees ootas meid pikk pikk ummik. Nii me siis kuskil 120 km enne Sydneyt ummikusse istuma jäimegi ise kirudes, et teine kord tuleb ikka GPSi kuulata, sest ilmselgelt temal olid andmed, et ees on ummik. Heal juhul liikusime 20 km/h kohati jäime täiesti seisma. Niimoodi sõitsime umbes 45 minutit, siis muutus tee õnneks 4-realiseks ja ummik kadus. Tuju paranes ja jõudsime rõõmsalt umbes kella 17 ja 18 vahel Sydneysse. Oh seda liiklust, Ragnar sai ikka väga hästi hakkama selles hulluses seal.

Olime omale elamise broneerinud ühte hostelisse Bondi ranna lähedale. Kohaks oli Lamrock hostel. Võtsime omale eraldi toa, kus pidavat olema väike kööginurk ka. Lisaks oli olema suurem ühisköök ja WCd ja duššinurgad. Kohale jõudes sain mina šoki osaliseks. Sellist seisu ma ette ei kujutanud. Tuleb välja, et hostel kuulub ilmselgelt vene perekonnale. Korralikust suhtumisest klientidesse polnud juttugi. Igale küsimusele vastati ükskõikselt ja järsult. Meie küsimusele, kus siin parkida saab, vaadati meid kui lollakaid ja öeldi, et igalpool saab ju parkida. Täpsustasime siis oma soovi, sest tahtsime tasuta parkida, hetkel oli meil aga 5 $ tund. Siis vastati, et ah minge sinna tänavale, seal ehk saab kuhugi parkida tasuta. No aitäh...eks me siis otsime. Sydneys on parkimine meeletult kallis, kesklinnast pole mõtet rääkidagi. Seal võid juba paari minuti eest välja käia paarkümmend dollarit. Kui sul õnnestubki leida tänav, kus parkimise eest maksma ei pea, siis võid olla kindel, et vaba kohta sealt ei leia. Vabad parkimiskohad kaovad seal sekunditega. Meie olime tiirutanud oma ööbimiskohas juures juba tükk aega, kuni leidsime suht ideaalse parkimiskoha. See jäi nurga taha, kus polnud erilist liiklust ja pealegi olid lähedal korralikult elumajad, mis andis lootust, et auto ootab meid seal ka paari päeva pärast. Koht asus umbes kilomeetri kaugusel hostelist, niiet väga hull asi ei olnud. Võtsime oma asjad ja kõmpisime tagasi hostelisse.

Meie toast pole ka midagi head rääkida. Ta oli küll elamiskõlbulik, aga see oli ka kõik. Samas eks me saime ka raha eest vasta koha. Sydneys odavat elukohta leida on ikka väga raske, kõik on väga kallis. Ühisköök asus keldris, kus puudus igasugune ventilatsioon. Peale esimest õhtut ei tahtnud me sinna enam minna, sest see nägi nii õudne välja. Tegime seal all ainult sooja vett, et saaksime nuudelid süüa oma toas. Olles pikast sõidust väsinud ei teinud me esimese päeva õhtul midagi ja läksime magama.

Päev 2

Bondi plääsil :)

Võtsime Lonely Planeti Sydney (nüüdsest LPS) raamatu (aitäh selle eest kallile Ellenile ;) ) näpu vahele ja hakkasimegi seda imelist linna vallutama. Otsustasime, et esimesel päeval avastame oma hosteli ümbrust Bondi linnaosa. Esimese asjana läksime Bondi randa, mis on väga kuulus ja popp koht. Nägime ka juba esimesi surfareid. Jalutasime terve rannariba ulatuses ja seejärel seadsime sammud teiste randade juurde. LPS soovitas jalutamiseks 6 km promenaadi, mis jookseb mööda kaljusid kohe ookeni kõrval. Sellel teel läbisime me Bondi, Tamarama, Bronte, Clovelly ja Coogee rannad. Igaüks neist oli nagu killuke paradiisi, ja kõik nad erinesid üksteisest. Lisaks jalutasime sellel teel ka Waverley kalmistust mööda, mis nägi väga omapärane välja. Ilm oli lihtsalt suurepärane, kuid lõpuks hakkas ikka juba väga palav. Otsustasime end premeerida suplusega Coogee rannas. Oi neid laineid, sinna oleks võinud jäädagi. Eriti nautis seal hullamist Ragnar.

 

CBD

Peale seda otsustasime, et läheme juba kesklinna ka. Oli varem kioskist ostnud ühistranspordi pileti, millega saime 7 päeva jooksul nii palju kui südalustib ühistranspordiga sõita ja sealjuures võisime kasutada nii busse, tramme, ronge kui ka praame. Muidugi polnud meil õrna aimugi, kus me maha peaksime minema, seega tegime Google mapsi lahti ja jälgisime sealt pidevalt oma teekonda, et kursis olla, kus me hetkel oleme ja kus umbes maha peaksime minema. Mida ilma GPSita me küll teinud oleksime. Oh neid kõrghooneid, kuidas ma teid armastan. MA olin lihtsalt nii õnnelik, et ma olen Sydneysse jõudnud. Üks unistus sai taaskord täide. Ma jalutasin kogu aeg naeratus suus ringi ja pidevalt pea kuklas, et hooned imetleda. Seadsime sammud Circular Quay suunas. See on koht, kus väljuvad siis praamid erinevatesse Sydney linnaosadesse. Nii kui me sinna lähenesime nägime ka Harbour Bridge ja Ooperimaja. Nii hea tunne oli seda imetleda, oleks nagu mingi suure asjaga hakkama saanud. Läksime suvalisele praamile, et praamisõitu kogeda. Sõitsime praamiga Harbour Bridge alt läbi ja jõudsime lõpuks Darling Harbouri, kus asuvad mitmed toredad ajaveetmiskohad nagu akvaarium, vahamuuseum, tilluke loomaaed. Lisaks oli terve jõekallas täis erinevaid söögikohti. Otsustasime, et ühel õhtul läheme sinna kuhugi sööma. Jalutasime CBDs (Central Business District) ringi astudes paarist ostukeskusest läbi (oi kui suured need ikka olid). Väljas läks ka juba pimedaks ja nii üritasime leida kohta, kus saame taaskord bussi peale istuda, et tagasi Bondile sõita. Kokku võttis see sõit aega kuskil 45 minutit.

Päev 3

Kuna hommikul sadas vihma, siis otsustasime sellel päeval aega sisustada katuse all. Läksime Sydney Aquariumi. See oli kogu oma raha väärt. Nägime igasuguseid elukaid alates astelraidest, meduusidest, krabidest kuni lõpetades haidega. Seal oli 4 suurt tunnelit vee all, kus haid su pea kohal ringi ujusid. Ja suht suured haid olid ka veel pealegi, seega elamus oli suurepärane. Pärast seda tiirutasime veelkord niisama linna peal ja otsustasime ära proovida taaskord uue ühistranspordi liigi. Valisime selleks korraks rongi, mis oli ka poolmetroo. Seiklesime sellega Kings Crossi linnaosasse, mis on teadatuntud pidude ja stripiklubide kohana. Kriminaalselt on samuti ta kurikuulus, päeval jalutades pole seal aga hullu midagi. Sealt jalutasime tagasi alla kesklinna poole läbides Woolloomooloo linnaosa (igavesti ägedad nimed on) ning möödudes Woolloomoolo Finger Wharfist, suurest kaipeal olevast hoonest. Taaskord oli päev õhtusse saanud ja liikusime tagasi hosteli poole.

@ Kings Cross

Woolloomooloo ja CBD paistab

Päev 4

Jalutasime hommikul Bondi linnaosast Bondi Junctioni poole (Bondi linnaosa keskus), kus tahtsime suurde ostukeskusesse minna. Tee peal aga leidsime ühe vene poe, kus nägime pelmeene, leiba, šprotte ja kõike muud head paremat. Kuna meil oli plaan palju ringi liikuda, siis ei hakanud sealt veel midagi ostma. Mõtlesime, et tuleme homme tagasi. Kiirelt võin lisada, et kahjuks enam tagasi sinna poodi ei jõudnudki ja pelmenkud jäid ostmata. Ostukeskused on lihtsalt üüratud seal, plaanisime olla seal ainult paar tundi ja loomulikult olime seal kauem.

Lõpuks saime siiski aega taaskord kesklinna poole minna. Võtsime plaani botaanikaaia ja ooperimaja vaatamise. Botaanikaaed oli suurepärane ja ooperimaja samuti. Pidasime väikese pikniku vaatega ooperimajale ja nautisime oma puhkust. Kuna me polnud oma hosteliga üldse rahul, siis otsustasime seal ära minna ja kesklinnas 2 ööks hotellitoa võtta. Otsisime sellise kus oleks hea kvaliteedi ja hinna suhe ja valituks osutus Travellodge hotell. Muidugi kui end ära registreerisime siis selgus, et meile on vale tuba antud. Mina jälle mossis ja lautasin tagasi registratuuri asju klaarima. Kui alguses oli meid pandud 3 voodiga tuppa 3. korrusel, siis nüüd saime omale korraliku suure voodiga toa 18. korrusel, mis oli ka viimane korrus. Hea, et alguses selline jama toaga oli, sest nüüd saime väga ilusa vaate osaliseks. Tuba ise oli väga ilus ja korralik. Toas oli ka tilluke kööginurk, kus hommikusööki teha. Õhtul oli nii hea aknalaual istuda suurlinna tulesid vaadata. Hotellil oli mingi diil ühe parkimismajaga ka, kus saime siis kõigest 25 $ päevas oma autot hoida.

Päev 5

Sel päeval tegime palverännaku Palm Beachile, tegu siis kohaga, kus filmitakse „Kodus ja võõrsil“ rannastseenid. See rand asub Sydney ühes põhjapoolsemas linnaosas ja kokku sõitsime sinna üle 1,5 tunni. Aga kui kohale jõudsime, siis oli ikka hea tunne küll. Nii tuttavad kohad ja kaadrid ilmusid silme ette. Nägime isegi filmivõtteid. Meil polnud küll õrna aimugi, mis tegelased need olid, aga äge oli ikkagi. Oleks Alf seal olnud, siis oleks küll tahtnud temaga koos pilti teha :)

Tuleb tuttav ette?

Aga see koht?

Alfi kalastuspood

Kui sõitsime sealt tagasi siis palusime bussijuhil meile märku anda, kus me maha peame minema, sest tahtsime Manly randa minna, aga selleks pidime me kusagil vahepeal busse vahetama. Bussijuht oli muidugi sellega nõus. Ühel hetkel toimus aga bussijuhtide vahetus, mõtlesime, et tore küll, nüüd uus juht ei tea ju midagi sellest, et kus me maha tahame minna. Tegelikult juhtus aga nii, et vana bussijuht ütles uuele, et näe nemad seal tahavad sinna minna, et palun anna neile märku, kus maha minna. Inimesed on ikka nii hoolitsevad siin. Poleks sellist käitumist küll oodanud. Kui olime ümber istunud, siis kohtusime bussis ühe mehega, kes oli Tallinnas käinud. Nii väike see maailm ongi.

Manly rand ja linnaosa oli hoopis teistsugune kui kuulus Bondi rand ja linnaosa. Aga ikkagi oli nii hea jalgupidi ookeanis jalutada. Manlyst tulime tagasi kesklinna taaskord praamiga. Seekord võttis aga reis aega juba pool tundi. Õhtul panime aga ilusad riided selga ja läksime Darling Harbourisse õhtust sööma. Valisime ühe itaalia restorani ja me ei pidanud pettuma. Söögid olid väga maitsvad ja teenindus väga hea. Hea meelega läheks tagasi. Hiljem tegime veel ühed joogid ühes kesklinna baaris ja seadsime sammud taaskord kodu poole. Õhtul Sydney CBDs jalutada on nii mõnus. Kõik need tuled, inimesed erinevates restoranides, meeleolu ja õhustik...kõik oli lihtsalt imeilus.

Päev 6

Kätte oli jõudnud meie viimane päev Sydneys. Käisime Sydney Tower Eyes, mis on 309 m kõrgune torn, mis pakub 360 kraadist vaadet Sydney linnale. Inimesed pääsevad 250 m kõrgusele. Vaade oli suurepärane, palju ägedam kui teletorn.

Lisaks sellele külastasime suurt Hiina aeda, mis oli lihtsalt imeilus ja jalutasime niisama sihitult Hiinalinnas ringi, mis on omaette vaatamisväärsus. Kahjuks jäi aega väheks, oleks tahtnud seal kauem jalutada. Tegime veel tiiru kesklinnas ja oligi aeg Sydney seljataha jätta. Viimasena käisime veel Olümpiapargis. Oli see vast suur kompleks. Mõelda vaid, mis melu seal olümpiamängude ajal toimus. Staadionile, kus Erki Nool medali sai, me kahjuks ei pääsenud, aga võimsa tunde tekitas ka ainuüksi staadionihoon ees seismine. Peale seda seadsime autorattad Blue Mountainsite poole, millest kirjutan juba järgmises postituses.

Chinatown

Kokkuvõttes oli Sydney imeilus. See on linn, kus me mõlemad tundsime, et võiksime sinna elama jääda. Ta on küll väga kallis linn, aga samas lihtsalt nii võrratu. Need rannad, ookean, kõrghooned, inimesed, elutempo, pargid, atmosfäär....see kõik teeb kokku lihtsalt suurepärase kompoti. Me ei jõua ära oodata, millal sinna tagasi saaksime. Kindlasti tahame enne Eestisse tagasi tulekut kasõi korra Sydneys veel käia.