17 tunnine lend!!!

Meie katsed lennujaamas magada eriti vilja ei kandnud. Mõlemad magasime heal juhul max 1,5 h. Enne kella 7 hommikul ei viitsinud enam isegi tooli peal istuda, tüdimus aina kasvas ja kasvas. Kuna meie lend Abu Dhabist Brisbane pidi algama 10.25, siis otsustasimegi juba oma hommikusöögi talongid ära kasutada.

Meie meelelahutuskeskus

Pika ootamise peale, saime lõpuks ka lennukile. Võime julgelt Etihad Airways soovitada, päris luks nägi välja kõik. Kahjuks ainult pikal Ragnaril oli halb oma pead toetada ja jalgu mahutada. Tegelikult hakkas ikka lennuajal kohati isegi külm, konditsioneer oli vist põhjas. Igaühel oli siis eesmise istme seljatoele kinnitatud telekas, kus saime vaadata filme, seriaale, mänge mängida, muusikat kuulata, oma reisi kulgemist jälgida jne. Igaüks sai personaalsed kõrvaklapid, padja ja fliisteki. Ega sellelgi lennul söögiga ei koonerdatud. Meie kõhud polnud veel tühjaks hakanud minemagi, kui juba uus söögikord peale tuli. Erinevad snäkid, maitsvad võileivad ja üks korralik 3-käiguline lõunasöök. Lisaks piiramatus koguses mahlu, vett, alkohoolseid jooke, teed, ehk siis kõik, mida hing ihaldada võiks.

Õhtusöök: magushapus kastmes kala riisiga, salat, ja mingi kahtlase maitsega vaht magustoiduks.

Kui alguses arvasime, et lend kestab 17h järjest ning et kusagil on vahemaandumine arvatavasti kütusepaagi täitmiseks, siis nüüd saime targemaks. Me lendasime umbes 6h Singapuri, kus tuli meil kõik oma kodinad kokku korjata, käsipagas kaasa võtta ja lennujaama pöörduda, et koristajate tiim saaks lennuki korda teha. Seal passisime siis kuskil 1,5 h kokku. Singapurist tuli peale ka uusi reisijaid. Ning nii naljakas kui see ka pole, istus meie kõrvale üks eestlastest paarike, kes sõitis nädalaks Aussi avastama. Maailm on ikka tõesti üks väike koht.

Julgelt võime aga öelda, et meil oli lennukissõidust juba nii kopp ees, et me lihtsalt ei suutnud ära oodata, millal me lõpuks selle raudlinnu seest pääseme. Viimane lend kestis ümmarguselt 8 h. Taaskord ei suutnud me kuidagi magada, heal juhul ehk jälle kokku 1,5h kui sedagi. Ragnar võiks vist värvikalt kirjeldada mu nägu, kui ma avastasin, et olen „maganud“ kõigest poolt tundi, kuigi ma lootsin, et möödunud on vähemalt 2h. Kõik see magamatus tekitas mulle hommikuks suht halva enesetunde, et hommikusöök mul enam alla ei läinud ja ma ei suutnud ära oodata, millal ma ometi lennukist pääsen. Kui muidu mulle väga meeldivad lendutõusud ja maandumised, siis nüüd oli hoopis vastupidi.

Hommikusöök: pannkoogid vaniljekreemiga, puuviljasalat, jogurt, muffin, apelsini mahl jne

Lõpuks aga puudutasid lennukirattad Austraalia pinda. Passikontrollis pidime päris kaua ootama, sest millegi pärast oli mitte austraallasi teenindamas ainult 1 lett. Õnneks jõudis ka meie pagas samasse sihtpunkti. Ragnaril oli kotis ainult šampoon katki läinud, niiet koti pealmine osa oli nüüd head lõhna täis. Lennukis pidime varem ära täitma ka tollipaberid, kus märkisime oma andmed ja ega me mingeid keelatuid asju riiki sisse ei too. Kuna kaasas olid meil ka mõned rohud (peavalu, palavik, söetabletid jne), siis märkisime need igaksjuhuks ära. Ragnar märkis lisaks sellele veel, et tal on jalanõusid, mis võivad natuke mullased olla. Kuna aga Aussimaa on sellessuhtes väga range, et ühtegi võõrast seemet ja kübet sisse tuua ei tohi, läkski Ragnar tollis põhjalikumasse kontrolli, samas kui mina pääsesin niisama. Ei uurinud keegi mu kotti läbi, isegi koer ei nuusutanud seda. Ragnar pidi siis eraldi letti minema, kus uuriti jalanõud läbi, leiti et need on mustad ja siis võttis tolliametnik ta jalanõud, viis need taharuumi ja need pesti puhtaks :D Niiet Ragnar sai omale puhtad jalanõud. Ja lõpuks saimegi läbi väravate minna ja öelda, et me oleme nüüd Austraalias :)