Lef-Lef

Juba ongi käes 19. veebruar ja me Ragnariga istume juba Abu Dhabi lennujaamas ja ootame oma järgmist lendu Brisbeini. Oodata on veel umbes 8 tundi.

Üleeilne päev kulus veel viimastele asjaajamistele ja pakkimisele. Suutsin oma kotti 3 korda ümber pakkida, sest igakord tundus liiga palju asju kaasas, eelkõige arvas nii Ragnar minu koti kohta :D Nii lendaski mu kotist välja nii mõnigi riideese ja muu pudi-padi.

Koti sisu tuli umbes selline (kott mahutab kokku 60 liitrit):

• kõik vajaminevad kehtivad dokumendid ja paberid
• vajaminevad tehnikavidinad ja nende laadijad. Võtsime isegi pikendusjuhtme kaasa, siis piisab ainult 1 vaheadapterist!
• ühed teksad, lühikesed püksid, kleit ja seelik
• kuskil 5 T-särki ja toppi
• pusa
• tennised, baleriinad ja sandaalid
• suur rätik, pesu ja esmatarbe hügieeniasjad
• Lonely Planet Austraalia ja Sydney raamat, märkmik
• magamiskott
• ja mingit pudi-padi ka veel lisaks :D

Kaalu poolest oli minu kott 13,1 ja Ragnari kott 13.3 kg, niiet ikka väga kerged tegelikult. Saame ju ka kohapelt vajaminevaid asju osta.

Meie Tallinna Lennart Meri nimelises lennujaamas.

Eilne päev kulus tervenisti reisimisele. Lennujaamas oli asjatamist, kui tuli välja, et sõber AirBaltic tahab teenindusletis check-ini eest raha saada. Tuli siis kibekiirelt ise see internetis ära teha. Ja oligi aeg hüvasti jätta. Ragnar nägi vist turvakontrollis kahtlane välja ja tema kobati läbi.

Tallinn-Riia kõhutäis

Tallinn – Riia lennul saime istuda akna all. Meile üllatuslikult saime isegi süüa. Kuna me reisime tegelikult Etihad Airways`iga, lihtsalt AirBaltic on siis neile nn teenusepakkuja, saimegi endale nimelised toidupakid. Teised pidid vaatama vesiste suudega pealt, sest AirBaltic "tasuta" süüa ei paku. Isegi pagas oleks meil maksustatud olnud, kui me Etihadiga edasi ei lendaks. Üldiselt oli lennu ajal suht pilvine, kuid siiski oli ka selginemisi. Liisu märkas lennu käigus koheselt ka oma kodusaart nagu kotkas. Seejärel tegime kiirelt lef-lef ja olimegi Riias.

Lehvitus kodusaarele.

Riias lennukisse minnes tekkis koheselt ühel ametnikul meiega probleem. Meie passides ei olnud viisat. Üritasime siis selgitada, et näe viisat kui sellist paberkujul ei olegi, vaid on meile garanteeritud hoopis elektrooniliselt. Kotipõhjast sai välja kougitud ka vastavasisuline e-mail. Selle peale ametnik näiliselt rahunes ja laskis meid kahtleval pilgul siiski pardale. Ka sellel lennul saime süüa :) Teised, kes tasu eest süüa ei ostnud, nälgisid siis taaskord 5,5 tundi.

Riia-Abu Dhabi kõhutäis

Abu Dhabisse jõudes avastasime, et näe, meiega samasse suunda lendavad veel 3 Eesti noort. Ilmselt eestlasi on lihtsalt Eestis nii palju, et kõik meie pisikesele kodumaa maakamarale ära ei mahu ja vaja on lisa erinevatest riikidest. Nendest kolmest üks Kristjani nimeline noormees andis meile ka mõningad ideed, kuhu saabudes helistada või siis minna. Igatahes tänan, Kristjan! Peale lennu maandumist läksime kohe otsima transiidi lauda, et seal uued pardakaardid endale vormistada. Seal oli Etihadil meile väikene üllatus varuks. Nimelt anti meile nii õhtusöögi kui ka hommikusöögi talongid, mille eest saime lennujaamas ükskõik kus endale tasuta söögi lunastada. Nii et kõht saigi mõni hetk tagasi head paremat täis. Loomulikult oleme järgmiseks lennuks liiga vara kohale jõudnud ja hetkel ei ole päris selge, millisesse väravasse me peame minema. Seega tuli konkreetse värava asemel otsida mõnda rahulikku kohta, et siis seal mõni tunnike magada. Terminalid on aga piisavalt suured, et tekkitada tunnet, et järgmise nurgatagant hüppab välja Tom Hanks, kes lükkab enda ees pagasi kärusid kokku (meenutus “Terminal“ filmist). Selles lennujaamas oleks Tomil küll väga luks elu olnud. Siin on olemas dušš ja isegi selline vägev vigur nagu sleeping pod (see siis magamiseks kookoni sarnane voodi). Kakerdasime päris pikalt enne, kui leidsime sobiva koha.  Nüüd siis Liisu üritab magada, kohalikud turvamehed vaatavad itsitades telekast "Tom ja Jerry" multikat ja mina postitan meie 50:50 koostatud blogipostitust. 

Unelev Liisu

Ragnar blogimas