Kleebu - kleebu

Nii kui lennujaamast välja astusime, lõi meile vastu nägu 27°C ja lämbe õhk. Otsisime üles koha, kus buss meid peale korjas, et meid siis kohe ööbimiskohta viia. Varem olime vaadanud erinevaid võimalusi, kuidas lenujaamast „koju“ jõuda ja leidsime kõige soodsamaks võimaluseks Con-x-ion transferi võimaluse, mis viis meid nn uksest ukseni. Rongi ja bussiga oleks meil mõned dollarid rohkem kulunud.

2 nädalaks oleme endale bronninud Ellies Guesthouse`s toa. Koht on armas ja asub ilusas linnaosas New Farmi`s. Toas on meil väike kööginurk (külmik, veekeetja, röster, mikrolaineahi, kraanikauss, sööginõud), suur voodi, kapp, kummut ja lauake. 



Suuremad söögitegemisvõimalused on ühisköögis, kus on ka pliit. Kahjuks toas konditsioneeri ei ole ja see on suuuuuur miinus, sest ilma selleta me elu vist siin ette ei kujuta. Selle asemel on toas siis puhur, mis natukenegi ajab õhku ringi ja tekitab vähemalt imekerge tuule, et ma üldse suudaks praegu seda blogipostitust kirjutada.

Hosteli töötaja uuris, kust me pärit oleme ja mida teha kavatseme ning andis meile erinevaid soovitusi. Andis ka juhiseid Brisbanes liikumiseks. Panime siis oma kodinad maha, vahetasime teksad (mida oli ikka päris keeruline juba jalast saada) lühikeste pükste ja tennised sandaalide vastu, määrisime päevituskreemiga kokku ja hakkasimegi ümbrust uurima. Esimene ost oli nurgapealses kioskis 7/11 (nagu meie R-kiosk), kus ostsime spordijooki, et natuke soolasid ja vett endale sisse saada. Pidevalt on selline kleepeka tunne. Vahet pole, kas käid pesemas või mitte, paari minutiga kleebid jälle.

Samast kioskist ostsime ka ühistranspordi kaardi Go Card. Sellega on pileti hind 40% odavam, kui ostaks paberpileti otse bussist. Sõita saab siis sellega bussis, trammis ja praamiga (CityCat). Lisaks on siin selline asi nagu CityHopper. See on Brisbane jõel sõitev praam, mis on TASUTA! Ja see sõidab just meie linnaosast otse kesklinna. Ilmselgelt hakkame seda lähimate päevade jooksul rohkem kasutama.

Jõudes kesklinna, hakkasime otsima kohti, kus saame endale telefoninumbri ja SIM-kaardi. Mina valisin endale Telstra paketi, kus mu kuumaks on 30 dollarit ja saan siis sellega helistada ja netis käia. Kuidagi saan kõneaega ka netiajaks ümber konvertida, aga see jäi veel segaseks, eks uurin hiljem järgi. Ragnar aga võttis endale Optuse kaardi ja paketi, kus ta maksab päevas 2 dollarit ja saab selle eest siis praktiliselt piiramatult kõneaega ja netis käia. Kui ta nt ei helista või netti ei kasuta, siis läheb päevas maha 1 dollar. Niiet nüüd peate siis meie Aussi numbritele helistama. Kes numbrit tahab, siis kirjutage meile. Eesti numbri paneme homme-ülehomme kinni.

Peale telefoninumbri saamist seadsime sammud CommonWealth panka, kus olime juba netiteel omale pangakonto teinud. Nüüd siis läksime seda aktiveerima. Pangas olles tehti meiega nalja ja kogu asjaajamine toimus väga sõbralikus meeleolus. Polnud selliseid rangeid letiäärseid, vaid istusime nagu vanad sõbrad klienditeenindajaga ühel ja samal pool lauda. Pangakaardi peaksime saama vähem kui nädalaga kätte ja see saadetakse meie hostelisse.

Ühed huvitavad elukad kesklinnas

Peale neid esmatarbe toimetusi hakkasime koju sättima, sest selleks hetkeks olime peaaegu juba 46h üleval olnud ja uni oleks olnud väga hea. Kuna ajavahe on 8 h, siis tahtsimegi päeval end ikka üleval hoida, et magama minna õhtul, nii peaks kiiremini vast oludega harjuma. Muidu oleme ju Aussi päeval magamas ja öösel üleval. Kuna linna tulime bussiga, siis nüüd otsustasime tagasi sõita CityHopperiga. Lõime oma kaardi lahti, et kuhu poole sammuma peaksime ja kohe oli platsis üks abivalmis kohalik, kes kohe suunas meid õigele poole. Üldse on kohalikud väga toredad, abivalmis ja rõõmsad, tunduvalt erinevad ikka tüüpilisest eestlasest.

Vaateratas aerutajatega

Sõit jõel oli vapustav. Meile juba piisas sellest, et saime väljas olla ja tunda kuidas jahe tuul meid jahutas. Nii oleks võinud jääda sõitmagi. Muidugi lisaks need ilusad vaated kõrghoonetele, mis kohe jõe ääres on. Sõidu lõpus ei suutnud aga Ragnar enam silmigi lahti hoida, väsimus oli lihtsalt nii suur. Ma panin isegi vist sekundiks silmad kinni ja ehmatusega ärkasin üles. Nii me siis seal jõe peal nokkisimegi. 

Tänav hosteli läheduses

Praamilt maas, jalutasime ruttu poodi, sest kõhud olid tühjad. Pood asub meil kuskil 5 min tee kaugusel hostelist. Poe nimeks Coles ja sarnane meie Konsumi ja teiste sääraste kohtadega. Nii huvitav oli vaadata, mida neil seal ka pakutakse. Kiirelt haarasime endale viinamarju mangosid (mis on lihtsalt nii magusad, et Eestis võib ainult und näha taolistest), juustu, vorsti (sest leiba meil ju on :)) ja nuudleid. Otsustasime, et teeme lähipäevil nädala ostud, aga enne tuleb siiski vist ostunimekiri teha. Siis kirjutame poest täpsemalt.

Hostelisse jõudes vajus Ragnar lihtsalt voodisse. Ma arvan, et ta juba selle voodisse kukkumise ajal magas. Mina tegin kiirelt süüa ja jäin isegi vist sekundiga magama kui voodisse sain. Kuna toas on aga nii palav ja umbne, siis isegi lina ei taha peale võtta. Magame nii nagu Eestis kuumalaine ajal.